Felch’i kodukas

240 liitrise akva kaane projekt

Klaasi lõhkuda ma oskan, sellest millegi kasuliku tegemisega on lood paraku halvad. Nii jäi vaid üle purk poest osta. Aga kaane juures otsustasin küll eksperimenteerida.

Enne projekteerima asumist peaks tegema tööd kirjandusega. Noh, mina seda muidugi ei viitsinud aga töö käigus tuli siiski netis sobrada. Akvaariumi foorum oli abiks.  Sealt leidsin kasuliku lingi.

Ehituse ABC-st sai koju lohistatud suur vineeritükk. Hmm, kas ma tõesti pean seda vineerisaega lõikuma hakkama? Paljas mõte sellest kuidas ma vineerisaega 2 meetrist paksu lehte saen tõi külmavärinad. Õnneks leidus hea tisler Taku, kes koos Tikuga pisikese aitähhi eest sobivad tükid valmis saagisid [nimed muudetud]. Tiba viltu ta läks aga tühja kah. Selle asja sai käiaga jonksu.
Motoriseeritud vahendeid tuli sobitamise faasis veel kasutada sest, nagu tundus, olid ka tundmatud akva kokku kleepijad töö käigus vist ohtralt ...ee...karastusjooke pruukinud: ideaalsest ristkülikust oli see objekt küll kaugel.

 

Kaas pidi tulema klaasi peal istuva raamiga, mille küljes ülestõstetav kate. Tükid on kokku liimitud, kindluse mõttes kruvisin paika nurgikud (a’ 3 krooni Key kaubamajas). Arvestades seda millise mürtsuga koduloomad kaanele hüppavad, polnud see mitte raiskamine.

Nurgas on auk ventilaatori jaoks, mis imeb kaane alt kondensvett ja niiskust. Sobivad näiteks väikesed (4 cm küljepikkusega) arvutiventilaatorid. Järve keskuse Oomi poest saab neid alates 25.-/tükk. Kallimad peava küll kauem vastu ja ei unda...mõnda aega. Teine auk on juhtmete jaoks. Raamitüki teises otsas on teise ventilaatori jaoks samasugune auk. Ventilaatorid töötavad vastassuundades—üks imeb värsket õhku sisse ja teine puhub välja. Varustatud kiiruseregulaatoriga sest muidu ei kannataks seda vingumist ja lärmi välja.

Vaade kaane siseküljele. Liistud äärtes toetuvad klaasile. Keskmine põikliist hoiab pikki küljedetaile kõverdumast. Oli vajalik töötlemise käigus..ja jäigi. Las olla! 1/3 kaane pealispinnast on jäigalt kinni, ülejäänud osa ülestõstetav. Pika hinge ostsin Key kaubamaja alumisel korrusel olevast mööblipoest (Sandores?) ja sobitasin saega.

Kaas on koos ja läheb kohe pinnatöötlusele. Auk pildi ülaosas on kalaloomade toitmiseks.

Peitsime. Lõpptulemus sai ühtlasem kui sellel pildil.

Kaane alla kinnitasin 3 T8-toru. Hiljem olin sunnitud ühe välja lülitama sest vetikad võtsid võimust. Alla kleepisin köögi sahtlist leitud alumiiniumfooliumi. Mõte oli selles et ta peegeldab torude tagaküljelt lähtuva valguse akvasse tagasi ja kaitseb ühtlasi kaant niiskuse eest.

Paremal oleva kulokarbi sees on säästupirnidest rüüstatud muundid—ballastid. Pagana mugav on nende peal torudele toitealliakt teha—kerge, odav ja nõuab vaid natuke juhtmete jootmist. “Päris” ballastid maksavad poes tunduvalt enam ja enamik säästupirne valgustavad nagunii vääga viletsalt.

Mis karul kõhus on? Sellesse topsi mahtus kolme säästulambi elektroonika pluss veekindlate pesade küljes olevad juhtmed—ei raatsinud ära lõigata.

“Saastakas” käib suht lihtsalt lahti—kruvikas vahele ja juba ta tulebki! Ettevaatust! Toru ei tohi lõhkuda sest sisaldab mürgist elavhõbedat!!!

Elektroonikamoodul alt– ja pealtvaates. Akva toru ühendatakse paremal ääres paistvate 3-st ribast koosnevate klemmide külge. Toru ühe otse klemmid viikudele 1 ja 2, teise otse klemmid aga 3. ja 4. viigule.  Vooluvõrgu juhe läheb pealtvaatel paistvatesse aukudesse.

Lõpptulemus

Esileht